Sa teed valikuid, mis ei sobitu üldise survega. Sa ei taha minna kõigega kaasa, aga ka ei tea alati, kas sinu tee on „õige“. Vahel tundub, et oled üksi oma otsustes ja keegi ei saa päriselt aru, miks sa nii elad.
Peegeldus
Noa lugu julgustab sind jätkama ka siis, kui mõistmist pole. Mitte iga õige otsus ei tundu kohe mõistlik. Mõnikord tähendab ustavus lihtsalt seda, et teed järgmist õiget sammu, isegi kui keegi ei aplodeeri. See, mis täna tundub kummaline, võib homme osutuda millekski, mis hoiab elu.
Noa
Noa elas ajal, mil tema ümber valitses vägivald ja hoolimatus. Teda kirjeldatakse inimesena, kes käis Jumalaga ja püüdis elada teisiti kui enamik. Kui Noa sai ülesande ehitada laev keset kuiva maad, ei olnud sellel ümbritsevate silmis mingit mõtet. See oli pikk, üksildane ja naeruväärne töö, mille tulemust ei olnud võimalik ette näha. Ometi jäi Noa ustavaks ja tegi samm-sammult seda, mida temalt paluti (1Ms 6–9).
Noa ei saanud kinnitust rahvahulgalt ega kiirustavat tulemust. Ta pidi elama teadmisega, et teised ei mõista tema valikuid ja võivad teda pilgata. Alles hiljem sai nähtavaks, miks see tee oli oluline – mitte ainult tema enda, vaid paljude jaoks.